Kas see olen tõesti mina, kes selles läbinisti perversses, paganlikus ja perekondi lõhkuvas saates osalen? Umbes sellise sisuga küsimusi ja kõnesid on viimasel ajal rohkem kui üks tulnud.Kui ei juleta otse küsida, siis sosistatakse seljataga. Väkk, vihkan niisugust silmakirjalikkust! Austan neid inimesi, kes julgevad otse küsida miks ma ikkagi sinna saatesse ronisin.....? Palun väga, selgitan lahkesti:
1. Uus ja huvitav kogemus
2. Saab raha
3. Saab ennast proovile panna, kuidas on olla stuudios kaamerate all ja tähelepanu keskmes.
Jah, olen täiesti teadlik, et see saade on meelelahutus ja tõmbab eraelule liigset tähelepanu. Aga samas on see minu jaoks mõneti ka positiivne kogemus. Inimesed ümberringi räägivad vähe seda, mida mõtlevad. Enamasti püütakse parem välja näha ja tehakse nägusid. Kristlasena olen näinud ka "vagatsemist", kus inimene tegelikult ei mõtle ega tee seda, mida ütleb. Õnneks on minu tutvusringkonnas ja sõprade seas palju siiraid inimesi, kellega on julge ja hea maailma asju arutada. Ükskõik mida. Nägu ei krimpustata isegi seksiteemalise jutu peale. Come on, kuskohast teie arust need lapsed siis tulevad....?
Ma ei soovita kellelgi punasele toolile istuma minna. Sest kui aus olla, ei ole seal väga mugav. Eriti siis, kui elus on nii mõnigi hämar koht, millele nüüd valgust heidetakse. Mina ei kartnud ega kahetse ka saates osalemist. Olen aga viimasel ajal rohkem mõtlema hakanud sellele, et kas mu teod ka jutule järgi jõuavad...
