Kas rutiinivaba abielu on üldse võimalik? Oled juba aastaid abielus, algul oli suur armastus, lilled, romantika - ja siis äkki tunned end kui vana kulunud sandaal. Mees ei tunne su vastu mingit huvi, ei lilli, ei romantikat.....No mis elu see on!Sellised mõtted olid meil täna beebigrupis ja paneb ikkamõtlema küll. Et kui paljudel naistel on siis õnnelik ja harmooniline abielu. Ja mis veelgi tähtsam - kas minu oma on üks nendest? Enda kohta võin öelda, et rutiin kipub ligi hiilima nagu vastik, hall, veniv vihmauss. Ometi püüan selle vastu võidelda ja ei lepi sellega, et rutiin on abielus normaalne. Minu arust viib rutiin energia, paneb sind tegema samu tegusid iga jumala päev, vahel mõtlemata ja tunnetamata. Ma ei taha elada kui kala, klaasistunud pilk ees, kaugenedes oma abikaasast.
Ei, ma tahan hoopis värskust, lilli, kohvikuskäike, käsikäes jalutamist, tobedate sms-ide saatmist, kähkukaid ja avalikus kohas suudlemist. Ja miks mitte, ka vanas eas. Vanainimene on ka ikkagi inimene... Niiet selle nimel tasub vaeva näha ja rutiiniga võidelda. Teadlikult ja arukalt, tehes just neidsamu tegusid ja leides avastamisväärseid asju oma mehe juures. HOOLIMINE! Kui palju on mul veel õppida abikaasaks olemist, aga see on seda väärt.
