Kuhugi sina ei pääse mu käest
kuhu ka püüaksid minna.

Usu, mu kallis sind kõikjale näen
sinuga koos jõuan sinna.

Maailma otsa kui viivad sind teed
sinnagi sinuga tulen.

Tuisaku tormid või voolaku veed
kõikjal su kõrval ma olen.

Pisiasjad

Tunnen rõõmu ja olen tänulik:

• Et mul on Joel-Rasmus ja Herk.
• Et mu poeg on terve, tubli, ilus, andekas ja elurõõmus poiss.
  
• Et meie pere lugu ilmus Pere ja Kodu ajakirjas.
  
• Et elan siin ja praegu ja ei kahetse minevikus tehtud otsuseid.
  
• Et Eestis saab ema olla lapsega kodus probleemivabalt poolteist aastat.
• Et mul on lahedad sõbrad ja pojal mängukaaslased.
• Et mul on rahakotis natuke raha ja külmkapis mõõdukalt süüa.
• Et mul on mees, kes armastab oma poega ja naist üle kõige.
  
• Et ma ei pea bussidega logistama, vaid mul on AUTO.
• Et mul on usk Jumalasse ja Tema imedesse.
• Et varsti lähme Tallinna vanaemale külla.
• Et väljas on soe ja suvi tuleb.
• Et ma ei ole pessimistlik mornitseja, vaid optimistlik tšikk.

Meie tänane rannaskäik...

Kas ma näen alasti hea välja?

Just selline on küsimus, mille ma enadle esitan. Vaatasin kanal 11 pealt samanimelist saadet ja pani mõtlema. Isegi väga pani mõtlema. Avastasin, et olen tegelikult tohutu egoist - mõtlen ainult oma heaolule ja mitte mehe omale. Olen laisk ja ei viitsi endaga tegeleda. Igasugune kreemitamine, vahatamine, lakkimine ja maskitamine võtab ju hulllllllult aega....Selle asemel ma parem vedelen diivanil, praetud kartulitükk suus, villased sokid jalas ning triibuline flanellist hommikumantel üll....Pole just kõige seksikam vaatepilt, eksole?

Aga jah, otsustasin ennast muuta. Ja tegin kohe algust. Kõigepealt tegin jalavanni ja koorisin surnud nahka kehakoorijaga maha, seejärel kreemitasin ja siis lõhnastasin end. Jalga panin natuke ahvatlevama riietuse, kui ülalnimetatud. Okei, okei, mitte nüüd päris seksika, aga sinnapoole. Sest minu mehele ei meeldi joosep-stiilis aluspüksid. Üks selline roosa paar vedeleb praegu meil ahjus...Ja ma ei tee nalja. Aga selle stoori tagamaid teavad ainult vähesed asjassepühendatud.

Kes julgeb mulle öelda, et väline ilu ei ole tähtis? Ja kuidas veel on, oma mehe jaoks on igal naisel lausa kohustus hea välja näha. Mis siis, et ta lepib ka sellega, milline sa hetkel oled. Aga olgem ausad...iga mees tahab endale ilusat naist. Its that simple. Loomulikult on vaimu ja hinge arendamine väga tähtis aga oma kodus ja oma mehe jaoks peaks rohkem vaeva nägema...Või kuidas...?

Ühistu kammaijaa

Eile see siis lõpuks toimus. Salapärane, hirmutav ja palju sosistatud "ühistu" koosolek....Millega tegu? Eks ikka meie maja korteriühistu loomisega, kust meil kui uutel asukatel oli kohustus osa võtta. Mul õnnestus enne Herki veenda, et keegi peab ju ometi lapsega jalutama minema ja niisiis ma pääsesin. Kahjuks aga jõudsin ma enne lõppu tagasi ja pidin tahes tahtmata koosolekust osa võtma.

Einoh, üpris huvitav oli näha meie maja elanikke, enams üle 70 aastased memmekesed ja sekka paar nooremat meest. Meie pere, üks noor kutt alt korterist ja naabrimees olid seal ainsad alla 50-sed...Vaevalt jõudsin ma kohale, kui juba sain teada, et mina olengi nüüd uus ühistu esimees.. Ehheeee, lubage naerda. Loobusin sellest õnnest aupaklikult, mille peale ülalt naabrimees hakkas mulle energiliselt seletama malmtorude vahetamise tähtsust plastiktorude vastu ning kasutas sealjuures hulga termineid, millest minu vaene naise aju mitte tuhkagi aru ei saanud. Ometi seisin ma tema kõrval, kuulasin ja noogutasin, nagu oleks "maja soojustamine" minu elu kõige enam levinud väljend....

Igatahes näib, et pääsu pole ja tuleb ära teha. Ühistu. Mis seals ikka. Piece of cake...

Heasoovlikkuse varud

Tõeliselt terved inimesed ei jäta oma käitumisega muljet, nagu loodaksid nad oma heasoovlikkuse teistelt hiljem tingimata tagasi saada - kuigi see tegelikult nii juhtub. Pigem näib neil olevat heaolu ja rõõmu ülearu, nii et nad ei muretse sugugi oma helduse tagajärgede pärast. Nende puhul on ebatavaline avaluse ja sõbralikkuse aste ja loomulikkus.

Üks tervise mõõdupuid on näha maailma sellisena, nagu see on, ilma et seda sobitataks vägisi kokku oma ettekujutustega. Vaimselt terved inimesed kohtlevad võõraid avalalt ja tunnustavalt, ega tõmbu pettunult oma koorikusse, kui ei saa neilt kohe sõbralikku tagasisidet.

Keksmised perekonnad (inimesed) on tavaliselt teiste suhtes veidi umbusklikud. Välise viisakuse ja sõbralikkuse all peitub neil peaaegu alati mingi annus ettevaatust, valvsust ja arvestust. See jätab mulje, nagu arvaksid nad, et headuse varu on piiratud, ning oleksid seepärast kogu aeg valvel, et keegi nende jagu endale ei kahmaks. Neil on rohkem mis-see-minu-asi-on suhtumist. Inimsuhteid võetakse umbes nagu ärisuhteid, kus tuleb jälgida, et kõik, mis sa välja annad, tuleks sulle tagasi või tooks isegi väikese kasumi.

Tõeliselt tervete inimeste heasoovlikkuse ja rõõmsameelsuse varu on nii suur, et nad võivad seda pillavalt jagada puhtalt lõbu pärast, mitte mingist arvestusest lähtudes.

negativism...?

Vahel mõni inimene võib sind energiast täiesti tühjaks tõmmata nii, et sa ei taha teda enam elu sees näha. Pealtnäha nagu täitsa tore inimene ju, aga lähemal vestlusel selgub, et on kinni minevikus ja heietab ainult möödunud aegadest. Ma ei saa aru, kuidas võib elada ainult sellest, mis kunagi oli...Külvab oma negatiivset energiat teistele ja tahab, et kõik talle kaasa tunneksid. Mind ajab see vihaseks ja samas kurvaks, täna olin täitsa läbi, kuigi oli Hergi sünnipäev ja kõik võinuks olla teisiti.
See, mis elu keegi kunagi minevikus elas, on möödas ja tuleb rääkida tulevikust, teha tulevikuplaane ja mõelda häid mõtteid, mis siis, et oled võibolla juba vana inimene. Või elu jääb seisma ja stagneerub. Ise tahan vanas eas olla positiivne ja elurõõmus mutike, keda austavad lapsed ja imetlevad lapselapsed.

luul

"Väikemees hüüdis mind:
Tule vaata kui ilus sitikas!
Mul oli tähtsate mõtetega tegemist
ning ma vastasin talle:
Vaata üksi. Ta pole ju ilusam,
kui vaatame teda koos -
ja tundsin, et valetan." Jaan KrossPublish Post

lihtsalt hea

Täna on ilus päev, poiss magab ja Herk on veel tööl. Rahulik õhtu, Kenny G musa mängib ja mul on kavatsus hakata arvutist lugema Napoleon Hilli. Hea plaan, kas see nii ka läheb, eks näis.
Igatahes kevad on ametlikult kohal, ilmad on soojad ja õhus on selline värskus, et pea hakkab ringi käima. Hindan iga päevaga üha rohkem elu, mida ma elan. Meie uut kodu, mugavusi, võimalusi jne. Paljudel selliseid asju pole ja peaad ka ära elama. Täna näitas uudistes 6-lapsega peret, kes pidi ära mahtuma 2-te tuppa... Seinad olid narivoodeid täis. See pani mind mõtlema, kas ma olen tänulik selle eest, mis mul olemas on ja mida ma võtan enesest mõistetavalt. Elu ei tohiks olla ensesest mõistetav, luitunud ja rutiinne.

Mõned päevad tagasi juhtusin vaatama telekast prantslaste filmi "Amelie". Mulle pole iialgi meeldinud mingid tobedad prantsuse filmid, öäkkk. Aga seda jäin vaatama ja meeldis. Seal oli üks üksildane noor naine, kes töötas ettekandjana ja püüdis igal võimalused teistele head teha. Selliseid pisikesi, märkamatuid heategusid. Filmi lõpuks leidis ta loomulikult ka oma õnne ja armastuse. Väga huvitav oli, pärast oli selline hea tunne sees, kordagi keegi ei ropendanud, kedagi ära ei tapetud ja seksimist ka ei näidatud. Pluss filmil oli mõte sees, mis jäi meelde.
Püüan sellest midagi õppida.



----------------
Now playing: Kenny G - sentimental