Eile see siis lõpuks toimus. Salapärane, hirmutav ja palju sosistatud "ühistu" koosolek....Millega tegu? Eks ikka meie maja korteriühistu loomisega, kust meil kui uutel asukatel oli kohustus osa võtta. Mul õnnestus enne Herki veenda, et keegi peab ju ometi lapsega jalutama minema ja niisiis ma pääsesin. Kahjuks aga jõudsin ma enne lõppu tagasi ja pidin tahes tahtmata koosolekust osa võtma.
Einoh, üpris huvitav oli näha meie maja elanikke, enams üle 70 aastased memmekesed ja sekka paar nooremat meest. Meie pere, üks noor kutt alt korterist ja naabrimees olid seal ainsad alla 50-sed...Vaevalt jõudsin ma kohale, kui juba sain teada, et mina olengi nüüd uus ühistu esimees.. Ehheeee, lubage naerda. Loobusin sellest õnnest aupaklikult, mille peale ülalt naabrimees hakkas mulle energiliselt seletama malmtorude vahetamise tähtsust plastiktorude vastu ning kasutas sealjuures hulga termineid, millest minu vaene naise aju mitte tuhkagi aru ei saanud. Ometi seisin ma tema kõrval, kuulasin ja noogutasin, nagu oleks "maja soojustamine" minu elu kõige enam levinud väljend....
Igatahes näib, et pääsu pole ja tuleb ära teha. Ühistu. Mis seals ikka. Piece of cake...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar